Image-default

Timor Leste no Angola Haforsa Koperasaun Inovasaun no Propriedade Intelektual iha Marjen Asembleia OMPI ba dala - 68

๐‰๐ž๐ง๐ž๐›๐ซ๐š, ๐’๐ฎ๐ข๐ฌ๐š, ๐Ÿ• ๐‰๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ”- Iha Enkontru sira ba dala neen-nulu-resin-ualu hosi Asembleia Estadu-membru sira hosi Organizasaun Mundiรกl ba Propriedade Intelektuรกl (OMPI), Ministru Komรฉrsiu no Indรบstria Sua Exelรฉnsia Nino Pereira, hamutuk ho membru delegasaun sira, halaโ€™o enkontru bilateral ho Ministru Ensinu Superiรณr, Siรฉnsia, Teknolojia no Inovasaun Repรบblika Angola, Sua Exelรฉnsia Sr. Albano Vicente Lopes Ferreira, hodi koโ€™alia kona-ba รกrea kooperasaun prioritรกria sira iha รกrea inovasaun, siรฉnsia no propriedade intelektuรกl.

Enkontru neโ€™e hahรบ ho troka saudasaun, neโ€™ebรฉ delegasaun rua reafirma lasu istรณriku, kulturรกl no linguรญstiku neโ€™ebรฉ halibur Timor-Leste no Angola iha รกmbitu Komunidade Paรญs Lian Portugรฉs (CPLP) no koperasaun Sรบl-Sรบl. Ministru sira hatudu satisfasaun ho oportunidade atu aprofunda diรกlogu kona-ba polรญtika inovasaun no dezenvolvimentu ekonรณmiku sustentรกvel.

Durante enkontru neโ€™e, Ministru Nino Pereira destaka katak, Timor-Leste fรณ importรกnsia neโ€™ebรฉ nafatin atu hametin sistema nasionรกl propriedade intelektuรกl, hodi rekoรฑese nuโ€™udar instrumentu esensiรกl atu promove inovasaun, empreendedorizmu, no diversifikasaun ekonรณmika. Nia mรณs subliรฑa papรฉl fundamentรกl OMPI no CPLP nian hodi hametin kapasidade institusionรกl sira nasaun sira neโ€™ebรฉ sei dezenvolve hela.

Delegasaun sira mรณs diskute oportunidade sira ba kooperasaun bilaterรกl iha siรฉnsia, teknolojia, no inovasaun, inklui enkoraja kontaktu sira entre universidade sira, sentru peskiza sira, no instituisaun sira ne'ebรฉ responsavel ba inovasaun iha nasaun rua ne'e. Oportunidade sira ba formasaun emprezรกriu foin-sa'e sira no ezaminadรณr sira propriedade intelektuรกl nian iha futuru, nomรณs programa interkรกmbiu akadรฉmiku no sientรญfiku potensiรกl sira. Ministru sira konkorda atu esplora asaun konjunta ba kapasitasaun ho apoiu husi OMPI no CPLP.

Pontu sentrรกl seluk hosi enkontru ne'e maka apoiu ba empreza ki'ik no mรฉdiu sira (PME) no startup sira, hodi rekoรฑese importรกnsia hosi mekanizmu sira ne'ebรฉ valoriza inovasaun no hametin ekosistema emprezariรกl. Delegasaun sira troka esperiรฉnsia sira kona-ba polรญtika sira atu apoia PME sira no kona-ba modelu sira atu insentiva inovasaun teknolรณjiku.

Ministru sira mรณs aborda relevรกnsia atu proteje koรฑesimentu tradisionรกl, espresaun kulturรกl tradisionรกl, no rekursu jenรฉtiku sira, hodi rekoรฑese valรณr hosi rikusoin sira-ne'e ba komunidade lokรกl sira. Sira na'in rua hatudu interese atu esplora forma sira kooperasaun nian ne'ebรฉ promove apresiasaun no protesaun ba rekursu sira-ne'e, hodi garante benefรญsiu ekuitativu sira ba populasaun sira.

Iha nรญvel multilaterรกl, Timor-Leste no Angola reafirma sira nia kompromisu hodi koordena pozisaun sira no apoia inisiativa sira ho interese komรบn iha รกmbitu OMPI no fรณrum internasionรกl sira seluk, liuhosi CPLP. Sira mรณs subliรฑa importรกnsia atu asegura katak sistema propriedade intelektuรกl internasionรกl responde ba nesesidade sira hosi nasaun sira ne'ebรฉ sei dezenvolve hela no nasaun sira ne'ebรฉ menus dezenvolvidu.

Enkontru neโ€™e konklui ho espresaun agradesimentu ba troka hanoin no vontade atu halo akompaรฑamentu ba tรณpiku sira neโ€™ebรฉ diskute liuhosi kanรกl diplomรกtiku sira neโ€™ebรฉ apropriadu. Ministru Nino Pereira haktuir hikas kompromisu Timor-Leste nian hodi aprofunda kooperasaun bilaterรกl ho Angola, ba benefรญsiu dezenvolvimentu sustentรกvel nasaun rua nian.