๐๐๐ง๐๐๐ซ๐, ๐๐ฎ๐ข๐ฌ๐, ๐ ๐๐ฎ๐ฅ๐ฅ๐ฎ ๐๐๐๐- Iha Enkontru sira ba dala neen-nulu-resin-ualu hosi Asembleia Estadu-membru sira hosi Organizasaun Mundiรกl ba Propriedade Intelektuรกl (OMPI), Ministru Komรฉrsiu no Indรบstria Sua Exelรฉnsia Nino Pereira, hamutuk ho membru delegasaun sira, halaโo enkontru bilateral ho Ministru Ensinu Superiรณr, Siรฉnsia, Teknolojia no Inovasaun Repรบblika Angola, Sua Exelรฉnsia Sr. Albano Vicente Lopes Ferreira, hodi koโalia kona-ba รกrea kooperasaun prioritรกria sira iha รกrea inovasaun, siรฉnsia no propriedade intelektuรกl.
Enkontru neโe hahรบ ho troka saudasaun, neโebรฉ delegasaun rua reafirma lasu istรณriku, kulturรกl no linguรญstiku neโebรฉ halibur Timor-Leste no Angola iha รกmbitu Komunidade Paรญs Lian Portugรฉs (CPLP) no koperasaun Sรบl-Sรบl. Ministru sira hatudu satisfasaun ho oportunidade atu aprofunda diรกlogu kona-ba polรญtika inovasaun no dezenvolvimentu ekonรณmiku sustentรกvel.
Durante enkontru neโe, Ministru Nino Pereira destaka katak, Timor-Leste fรณ importรกnsia neโebรฉ nafatin atu hametin sistema nasionรกl propriedade intelektuรกl, hodi rekoรฑese nuโudar instrumentu esensiรกl atu promove inovasaun, empreendedorizmu, no diversifikasaun ekonรณmika. Nia mรณs subliรฑa papรฉl fundamentรกl OMPI no CPLP nian hodi hametin kapasidade institusionรกl sira nasaun sira neโebรฉ sei dezenvolve hela.
Delegasaun sira mรณs diskute oportunidade sira ba kooperasaun bilaterรกl iha siรฉnsia, teknolojia, no inovasaun, inklui enkoraja kontaktu sira entre universidade sira, sentru peskiza sira, no instituisaun sira ne'ebรฉ responsavel ba inovasaun iha nasaun rua ne'e. Oportunidade sira ba formasaun emprezรกriu foin-sa'e sira no ezaminadรณr sira propriedade intelektuรกl nian iha futuru, nomรณs programa interkรกmbiu akadรฉmiku no sientรญfiku potensiรกl sira. Ministru sira konkorda atu esplora asaun konjunta ba kapasitasaun ho apoiu husi OMPI no CPLP.
Pontu sentrรกl seluk hosi enkontru ne'e maka apoiu ba empreza ki'ik no mรฉdiu sira (PME) no startup sira, hodi rekoรฑese importรกnsia hosi mekanizmu sira ne'ebรฉ valoriza inovasaun no hametin ekosistema emprezariรกl. Delegasaun sira troka esperiรฉnsia sira kona-ba polรญtika sira atu apoia PME sira no kona-ba modelu sira atu insentiva inovasaun teknolรณjiku.
Ministru sira mรณs aborda relevรกnsia atu proteje koรฑesimentu tradisionรกl, espresaun kulturรกl tradisionรกl, no rekursu jenรฉtiku sira, hodi rekoรฑese valรณr hosi rikusoin sira-ne'e ba komunidade lokรกl sira. Sira na'in rua hatudu interese atu esplora forma sira kooperasaun nian ne'ebรฉ promove apresiasaun no protesaun ba rekursu sira-ne'e, hodi garante benefรญsiu ekuitativu sira ba populasaun sira.
Iha nรญvel multilaterรกl, Timor-Leste no Angola reafirma sira nia kompromisu hodi koordena pozisaun sira no apoia inisiativa sira ho interese komรบn iha รกmbitu OMPI no fรณrum internasionรกl sira seluk, liuhosi CPLP. Sira mรณs subliรฑa importรกnsia atu asegura katak sistema propriedade intelektuรกl internasionรกl responde ba nesesidade sira hosi nasaun sira ne'ebรฉ sei dezenvolve hela no nasaun sira ne'ebรฉ menus dezenvolvidu.
Enkontru neโe konklui ho espresaun agradesimentu ba troka hanoin no vontade atu halo akompaรฑamentu ba tรณpiku sira neโebรฉ diskute liuhosi kanรกl diplomรกtiku sira neโebรฉ apropriadu. Ministru Nino Pereira haktuir hikas kompromisu Timor-Leste nian hodi aprofunda kooperasaun bilaterรกl ho Angola, ba benefรญsiu dezenvolvimentu sustentรกvel nasaun rua nian.









